Oli see kord ennemuistsel aal viimase sessi aegu.. Üks kõige pöörasemaid sesse, kus samal ajal tuli näppudele valu anda ja teooriat pähe taguda. Kuna tähtajad tormasid kaela ja muid takistusi lendas ka teele, leidsin ennast lõpuks palehigis aja peale vööd kudumas.
Ausalt öeldes mitte kõige meeldivam olukord. Nii ma siis üritasin multifunktsionaalsust aretada.. näiteks kuulates filosoofia netiloenguid ja selle saatel vööd kududa. Õnnestus ja üllataval kombel ei kannatanud selle all ükski tulemus.
Ja kui nüüd täiesti aus olla, siis esimene vasikas läks ikka aia taha küll. Võtsin liiga jämeda lõnga (lisaks veel sõlmedega, nagu hiljem selgus) ja muutsin oma suva järgi mustrit, seetõttu läks kogu kupatus untsu. Lõpuks valisin Jõelähtme vöökirja ja sellele sarnased värvid.
Kuigi ka selle kudumisel tuli ette kriitilisi momente, kui mõni lõng otsustas katki minna. Kuna sidumine häid tulemusi ei andnud (katkes samast kohast uuesti), pidin leiutama midagi muud. Millegipärast tuli mõte proovida läbipaistvat küünelakki (sukki ju teadupärast sellega lapitakse) ja nõnda ma lõngad kokku "liimisingi". Töötas üllatavalt hästi sealjuures :)
Igatahes ei uskunud eriti keegi, et valmis jõuan.. kuid ma ei jätnud oma jonni... ja valmis ta õigeks ajaks sain! :)
