Igast lõpust kujuneb uus algus

Aloha.

Vahepealset aega iseloomustaks kõige paremini vast lause one hell of a ride.
Ühesõnaga sai läbitud närvesööv eelkaitsmine, turboga tehtud viimased ained, kirjutatud ja teostatud lõputöö ja see ära kaitstud ning lõpuks pandud pidulik punkt kolmele aastale õpingutele. Ning siin ma nüüd olen, bakalaureusekraadiga käsitööline.
Ja sügisest juba tekstiilidisaini tudeng.
Uued tuuled puhuvad.
On tunne, et ka siinne blogi on oma aja ära elanud. Üritasin uuenduskuuri teha, kuid blogspoti võimalused tunduvad üsna limiteeritud olevat. Vähemalt võrdluses Wordpressiga kiidetakse viimast kõvasti, mistõttu tekib tahtmine too ära proovida. Kui kellelgi on kogemusi, siis võib lahkelt jagada, kas taolisel üleminekul on mõtet. : )

Palju töid on jäänud näitamata.
Teen otsa lahti ühe viimase metallehistöö kursuse tööga, poolvääriskiviga hõbedast ripats, millega sain käe valgeks väärismetalli kasutamisega:

Previous time can be described as one hell of a ride. But all went well, defended my BA thesis and now I got officially Bachelors Degree in Humanities, heh.
Life is at the turning point right now. Next plan is to start studying textile disain at Tartu.
So many changes ahead.
Having a urge to start a new blog. Thinking about Wordpress..

Anyway, at the photo you can see a pendant with semi-precious stone and silver (my first try with it) which I made in my metal jewelry class.

Kirivöö No.1

Lugu sellest, kuidas valmis minu elu esimene kirivöö. See vöö lihtsalt väärib pikemat juttu.

Oli see kord ennemuistsel aal viimase sessi aegu.. Üks kõige pöörasemaid sesse, kus samal ajal tuli näppudele valu anda ja teooriat pähe taguda. Kuna tähtajad tormasid kaela ja muid takistusi lendas ka teele, leidsin ennast lõpuks palehigis aja peale vööd kudumas.

 Ausalt öeldes mitte kõige meeldivam olukord. Nii ma siis üritasin multifunktsionaalsust aretada.. näiteks kuulates filosoofia netiloenguid ja selle saatel  vööd kududa. Õnnestus ja üllataval kombel ei kannatanud selle all ükski tulemus.

Ja kui nüüd täiesti aus olla, siis esimene vasikas läks ikka aia taha küll. Võtsin liiga jämeda lõnga (lisaks veel sõlmedega, nagu hiljem selgus) ja muutsin oma suva järgi mustrit, seetõttu läks kogu kupatus untsu. Lõpuks valisin Jõelähtme vöökirja ja sellele sarnased värvid.
Kuigi ka selle kudumisel tuli ette kriitilisi momente, kui mõni lõng otsustas katki minna. Kuna sidumine häid tulemusi ei andnud (katkes samast kohast uuesti), pidin leiutama midagi muud. Millegipärast tuli mõte proovida läbipaistvat küünelakki (sukki ju teadupärast sellega lapitakse) ja nõnda ma lõngad kokku "liimisingi". Töötas üllatavalt hästi sealjuures :)


 Igatahes ei uskunud eriti keegi, et valmis jõuan.. kuid ma ei jätnud oma jonni... ja valmis ta õigeks ajaks sain! :)

Sõrmustatud

Lõputöö ja muidu VI semestriga kaasneva paanikale vahelduseks võiks ka natuke blogida..
Kui enamus või siis nö normaalsed inimesed veetsid 14.veebruari punaste südamete, rooside, ohtra šokolaadi ja pehmete kaisukarudega üle kuhjatuna, siis mina aga Metallehistöö II kursuse raames elu esimese sõrmuse nikerdamisega. Ja sain peaaegu valmis ka, nädal aega hiljem andsin viimase lihvi ja täitsa sõrmus mis sõrmus.
Algselt oli siis üks paks plaat vaske ja peale giljotineerimist, viilimist, saagimist, lihvimist, esimest külmjootmist (mille puhul joodis lendas/ujus leegiga kuumutamisel lihtsalt minema) ja teist külmjootmist (joodis jäi paigale ja sulas õigesse kohta, yay!), happevanni, pesemist, lihvimist, poleerimist.. moodustus vitssõrmus.

Kuna tegemist oli hõbejoodisega, siis on jootmiskoht näha: 

It´s (hopefully) my last semester at university and besides doing my BA thesis I also need to take some classes. And I couldn´t resist to take Metal jewelry II,  I guess I have fallen in love with metal : D
So here it is, my first ring. Made from copper. Used silver solder and that´s why the joining can be seen.